...ehk magamine on nõrkadele
Reklaamipausi aeg. Kõik, kel plaanis sel kevadel veel sammud Oxfordi pool seada, siis soovitan retk seada päris märtsi algusesse, sest siis on võimalik kuulda-näha Haydni „Creationit” Oxford Student Choruse esituses ning loomulikult ka „Aeneid or A Funny Thing Happened on the Way to Rome” nimelist tükki OULESi poolt. Viimase puhul on tegemist troojalaste eksirännakutega mitte Odüsseuse omadega nagu enne valesti välja hüütud sai. Kas asi ka tegelikult nii naljakas on kui kõigile osalejatele tundub, see jääb juba publiku otsustada. Väikse vihjena võib veel öelda, et minu kanda on tõenäoliset kogu tüki kõige kummalisem roll.
Muidu on Oxfordi elu juba täielikult tuurid üles võtnud. Kui trimester kestab ainult kaheksa nädalat, siis ei ole mõeldav, et uuesti sisseelamiseks rohkem kui ainult mõni päev jäetakse. Lõppeva nädala motoks näis olevat – ei unele! Ja milleks magada, kui ümberringi toimub nii palju uut ja huvitavat? Mitte, et me kooli kõrvalt väga midagi muud näinud oleks, aga siiski... Labori praktikad lähevad ka järjest huvitavamaks, sest jõuame selgrootute juurest sõprade ja sugulaste selgroogsete juurde. Näpud muutuvad iga korraga aina osavamaks ja mõned osad, mis alguses ületamatute raskustena näisid on praeguseks juba elementaarpagas, millele toetudes aina keerulisemate probleemidega silmitsi seista tuleb. Kuigi vahel on tunne, et juhendajad on enne praktikat pead kokku pannud ja mõelnud, et teeks õige nalja ja kirjutaks sellised juhendid, millest meil endal pisut raske aru on saada, noh, nalja pärast või nii ning vaatame mis nägu nad teevad. Päris huvitavaid nägusid tegime. Siiski ei saa kurta, et midagi väga olulist metsa oleks läinud, mõni viga ikka lipsas sisse, aga mitte midagi sellist, mida seletada ei õnnestu. Õnneks on meil nüüd pea nädal aega välja mõelda, mida me protokolli kirja paneme. Tulev nädal on vastupidiselt eelmisele üks kõige rahulikumaid üldse. Meil pole ühtegi praktikat ja ka tutoriaale on ainult üks. Esseeteema on ka midagi, mida iga päev ei näe – me saame kirjutada dinosaurustest! Meil on kindel plaan Jurassic Parki maraton teha, et asjast ikka kõige õigemat ja värvilisemat ülevaadet saada.
Reklaamipausi aeg. Kõik, kel plaanis sel kevadel veel sammud Oxfordi pool seada, siis soovitan retk seada päris märtsi algusesse, sest siis on võimalik kuulda-näha Haydni „Creationit” Oxford Student Choruse esituses ning loomulikult ka „Aeneid or A Funny Thing Happened on the Way to Rome” nimelist tükki OULESi poolt. Viimase puhul on tegemist troojalaste eksirännakutega mitte Odüsseuse omadega nagu enne valesti välja hüütud sai. Kas asi ka tegelikult nii naljakas on kui kõigile osalejatele tundub, see jääb juba publiku otsustada. Väikse vihjena võib veel öelda, et minu kanda on tõenäoliset kogu tüki kõige kummalisem roll.
Muidu on Oxfordi elu juba täielikult tuurid üles võtnud. Kui trimester kestab ainult kaheksa nädalat, siis ei ole mõeldav, et uuesti sisseelamiseks rohkem kui ainult mõni päev jäetakse. Lõppeva nädala motoks näis olevat – ei unele! Ja milleks magada, kui ümberringi toimub nii palju uut ja huvitavat? Mitte, et me kooli kõrvalt väga midagi muud näinud oleks, aga siiski... Labori praktikad lähevad ka järjest huvitavamaks, sest jõuame selgrootute juurest sõprade ja sugulaste selgroogsete juurde. Näpud muutuvad iga korraga aina osavamaks ja mõned osad, mis alguses ületamatute raskustena näisid on praeguseks juba elementaarpagas, millele toetudes aina keerulisemate probleemidega silmitsi seista tuleb. Kuigi vahel on tunne, et juhendajad on enne praktikat pead kokku pannud ja mõelnud, et teeks õige nalja ja kirjutaks sellised juhendid, millest meil endal pisut raske aru on saada, noh, nalja pärast või nii ning vaatame mis nägu nad teevad. Päris huvitavaid nägusid tegime. Siiski ei saa kurta, et midagi väga olulist metsa oleks läinud, mõni viga ikka lipsas sisse, aga mitte midagi sellist, mida seletada ei õnnestu. Õnneks on meil nüüd pea nädal aega välja mõelda, mida me protokolli kirja paneme. Tulev nädal on vastupidiselt eelmisele üks kõige rahulikumaid üldse. Meil pole ühtegi praktikat ja ka tutoriaale on ainult üks. Esseeteema on ka midagi, mida iga päev ei näe – me saame kirjutada dinosaurustest! Meil on kindel plaan Jurassic Parki maraton teha, et asjast ikka kõige õigemat ja värvilisemat ülevaadet saada.
No comments:
Post a Comment