Jah, kes oleks seda arvanud, et mina kunagi rüperaalidega tegelema hakkan... Olles eile veetnud suurema osa oma päevast meie kohaliku iti-mänedžeri meeldivas seltskonnas, olen ma tänaseks ümbruskonna tüdrukute seas juba arvutiasjanduses autoriteetne kuju. Vista ei ole teadupärast just maailma kõige sõbralikum opsüsteem ja seega peab temaga maadlema enne, kui ta netti tunnistama hakkab. See selleks.
Täna oli ühtlasi esimene päev bioloogiaosakonnas. Poliitilise korrektsuse huvides tuleb mainida, et tegelikult ei ole bioloogiaosakonda olemas: on zoolooga ja on taimeteadused, mis omavahel isegi pisut rivaalitsevad. Meie saame (vähemalt esimesel aastal) mõlemat umbes võrdses mahus pluss „computing and data handling”, mis on hoopis midagi muud, kuid väidetavalt, olenemata karjäärivalikust, tulevikus väga kasulik. Sellele huvitavale informatsioonile lisandus järjekordne ülihariv loeng tuleohutusest ja sissejuhatus ülikooli arvutiasjandustesse. Kuna on reede ja kõik tahtsid kiiresti koju saada, siis lükati meid kiiresti pildistamisruumi ja jagati kätte laborivarustus.
Külmetus muutub järjest vastikumaks, aga loodetavasti tähendab see seda, et ühel hetkel saan ma tast ka lahti. Muidu väga ei kurdagi, hääle sain tagasi, aga nüüd on kõrvad lukus ja kuulmine raskendatud.
Ei itindus ega ka näriv külmetus suutnud mind takistada täna oma „college sisteriga” kokku saamast. Lottie ja tema 11 korteri/maja kaaslast korjasid kõik om õekesed linna pealt kokku ja korraldasid endi pool tõeliselt laheda pitsaõhtu. Meile tutvustati ka Oxfordis enamlevinud joogimänge („pennying” olevat kõige ohtlikum) ja värviti Hilda-rebastele omaselt roosaks.
Homme hommikul on bioloogide kogunemine raamatukogus, kus me arutame, mida esseesse kirja panna. Kell on küll palju, aga ma kahtlustan, et suudan ennast selleks ajaks üles ajada.
Täna oli ühtlasi esimene päev bioloogiaosakonnas. Poliitilise korrektsuse huvides tuleb mainida, et tegelikult ei ole bioloogiaosakonda olemas: on zoolooga ja on taimeteadused, mis omavahel isegi pisut rivaalitsevad. Meie saame (vähemalt esimesel aastal) mõlemat umbes võrdses mahus pluss „computing and data handling”, mis on hoopis midagi muud, kuid väidetavalt, olenemata karjäärivalikust, tulevikus väga kasulik. Sellele huvitavale informatsioonile lisandus järjekordne ülihariv loeng tuleohutusest ja sissejuhatus ülikooli arvutiasjandustesse. Kuna on reede ja kõik tahtsid kiiresti koju saada, siis lükati meid kiiresti pildistamisruumi ja jagati kätte laborivarustus.
Külmetus muutub järjest vastikumaks, aga loodetavasti tähendab see seda, et ühel hetkel saan ma tast ka lahti. Muidu väga ei kurdagi, hääle sain tagasi, aga nüüd on kõrvad lukus ja kuulmine raskendatud.
Ei itindus ega ka näriv külmetus suutnud mind takistada täna oma „college sisteriga” kokku saamast. Lottie ja tema 11 korteri/maja kaaslast korjasid kõik om õekesed linna pealt kokku ja korraldasid endi pool tõeliselt laheda pitsaõhtu. Meile tutvustati ka Oxfordis enamlevinud joogimänge („pennying” olevat kõige ohtlikum) ja värviti Hilda-rebastele omaselt roosaks.
Homme hommikul on bioloogide kogunemine raamatukogus, kus me arutame, mida esseesse kirja panna. Kell on küll palju, aga ma kahtlustan, et suudan ennast selleks ajaks üles ajada.
No comments:
Post a Comment